PÄRITOLUMAA: Tiibet
EESTKOSTE: Suurbritannia.
KEHTIVA AMETLIKU STANDARDI AVALDAMISE KUUPÄEV: 13.10.2010.
KASUTUS: Kääbuskoer.
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 9: Seltsi- ja kääbuskoerad.
Alarühm 5: Tiibeti tõud.
Töökatseteta.
LÜHIÜLEVAADE TÕU AJALOOST: Lhasa Apso on pärit Tiibetist, kus nad elavad kõrgmäestiku karmides kliimatingimustes. Sellistes tingimustes hakkamasaamiseks peab olema vastupidav ja visa ning see on mõjutanud ka selle väiksekasvulise koeratõu arengut. Tema pikk ja tugev tiheda aluskarvaga karvkate hoiab külma ilmaga sooja ning silmadele langevad karvad kaitsevad neid tuule, tolmu ja ereda päikesevalguse eest.
Apso on üks paljudest ida poolt läände levinud tõugudest. Esimesed Apsod jõudsid Suurbritanniasse 1920-ndate aastate alguses ning üsna pea olid nad juba esindatud ka Londoni koertenäitustel. Alguses kiputi neid segi ajama teiste karvaste idamaise päritoluga koertega ning nad kõik koondati ühise nimetaja „Lhasa terjerid“ alla. Hiljem hakati nende tõugude vahel siiski vahet tegema, eriti Apsode ja Tiibeti terjerite vahel. Kusjuures arvatakse, et viimased on olnud Apsode kauged esivanemad. Apsode tõuühing asutati Suurbritannias 1933. aastal.
ÜLDMULJE: Heas tasakaalus, tugev, rikkaliku karvkattega, ilma liialdusteta.
TÄHTSAD PROPORTSIOONID: Kere pikkus mõõdetuna õlanukist istmikunukini on suurem kui turja kõrgus.
KÄITUMINE/ISELOOM: Rõõmsameelne ja ennastkehtestav. Valvas, rahulik, võõraste suhtes mõnevõrra umbusklik.
PEA: Pea peal olevad karvad langevad silmadele, ent ei mõjuta koera nägemisulatust. Korralikud vurrud ja habe.
KOLJUPIIRKOND:
Kolju: Mõõdukalt kitsas, silmade tagant laskuva joonega. Mitte eriti lame, aga ka mitte kupli- või õunakujuline.
Üleminek laubalt koonule: Keskmiselt väljendunud.
NÄOPIIRKOND:
Ninapeegel: Must.
Koon: Umbes 4 cm pikkune, ei ole kandiline. Koonu pikkus ninapeeglist on umbes 1/3 kolju kogupikkusest mõõdetuna ninapeeglist kolju tagumise osani. Koonu esiosa sirge.
Lõuad/hambad: Tagurpidi käärhambumus, s.t. ülemiste lõikehammaste välimine pind puutub vastu alumiste lõikehammaste tagumist pinda. Laia ja võimalikult sirge asetusega lõikehambad. Soovitav on täishambumus.
Silmad: Tumedad. Keskmise suurusega, ovaalsed. Ei tohi olla suured ja punnis, ega ka väiksed ja sissevajunud. Silmavalged ei paista ei alt ega ülevalt.
Kõrvad: Rippuvad ja karvased.
KAEL: Tugev ja hea kumerusega.
KERE: Tasakaalustatud ja kompaktne. Ülajoon: Tasane.
Nimme: Tugev.
Rind: Ribid kaarduvad tahapoole.
SABA: Kõrge asetusega, kantakse selja kohal. Ei ole konksus. Tihti on saba otsas jõnks. Kaetud rikkaliku sulgja karvaga.
JÄSEMED
ESIJÄSEMED:
Õlad: Hästi tahapoole suunatud.
Küünarvarred: Esijalad on sirged, kaetud lopsaka karvaga. Esikäpad: Ümarad tugevate padjanditega kassikäpad. Kaetud rikkaliku sulgja karvaga.
TAGAJÄSEMED:
Üldmulje: Hästi arenenud ja hea lihastikuga. Heade nurkadega. Kaetud lopsaka karvaga.
Pöiad (pöialiigesed): Kannad tagantvaates paralleelsed ja mitte liiga lähestikku asetsevad.
Tagakäpad: Ümarad tugevate padjanditega kassikäpad. Kaetud rikkaliku sulgja karvaga.
KÕNNAK/LIIKUMINE: Vaba ja reibas.
KARVKATE:
Karv: Pikk, raskelt langev, sirge pealiskarv, ei ole villase ega siidise tekstuuriga. Mõõdukas aluskarv. Karvkate ei takista ühelgi juhul liikumist.
Värvus: Kuldne, liivakarva, meekarva, tumehall, tuhm sinakashall, suitsuhall, mitmevärviline, must, valge või pruunikas. Kõik värvused on võrdselt lubatud.
SUURUS:
Ideaalne turja kõrgus: Isased 25 cm, emased on pisut madalamad.
VEAD: Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud nõuetest tuleb lugeda vigadeks ning nende tõsiduse aste sõltub otseselt konkreetse kõrvalekalde ulatusest ning võimalikust mõjust koera tervisele ja heaolule.
DISKVALIFITSEERIVAD VEAD:
• Agressiivsus ja liigne argus.
• Kõik füüsiliste ja käitumuslike kõrvalekalletega koerad diskvalifitseeritakse.
NB! Isastel peab olema kaks nähtavalt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.
Viimased muudatused on märgitud rasvases kirjas.
EESTKOSTE: Suurbritannia.
KEHTIVA AMETLIKU STANDARDI AVALDAMISE KUUPÄEV: 13.10.2010.
KASUTUS: Kääbuskoer.
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 9: Seltsi- ja kääbuskoerad.
Alarühm 5: Tiibeti tõud.
Töökatseteta.
LÜHIÜLEVAADE TÕU AJALOOST: Lhasa Apso on pärit Tiibetist, kus nad elavad kõrgmäestiku karmides kliimatingimustes. Sellistes tingimustes hakkamasaamiseks peab olema vastupidav ja visa ning see on mõjutanud ka selle väiksekasvulise koeratõu arengut. Tema pikk ja tugev tiheda aluskarvaga karvkate hoiab külma ilmaga sooja ning silmadele langevad karvad kaitsevad neid tuule, tolmu ja ereda päikesevalguse eest.
Apso on üks paljudest ida poolt läände levinud tõugudest. Esimesed Apsod jõudsid Suurbritanniasse 1920-ndate aastate alguses ning üsna pea olid nad juba esindatud ka Londoni koertenäitustel. Alguses kiputi neid segi ajama teiste karvaste idamaise päritoluga koertega ning nad kõik koondati ühise nimetaja „Lhasa terjerid“ alla. Hiljem hakati nende tõugude vahel siiski vahet tegema, eriti Apsode ja Tiibeti terjerite vahel. Kusjuures arvatakse, et viimased on olnud Apsode kauged esivanemad. Apsode tõuühing asutati Suurbritannias 1933. aastal.
ÜLDMULJE: Heas tasakaalus, tugev, rikkaliku karvkattega, ilma liialdusteta.
TÄHTSAD PROPORTSIOONID: Kere pikkus mõõdetuna õlanukist istmikunukini on suurem kui turja kõrgus.
KÄITUMINE/ISELOOM: Rõõmsameelne ja ennastkehtestav. Valvas, rahulik, võõraste suhtes mõnevõrra umbusklik.
PEA: Pea peal olevad karvad langevad silmadele, ent ei mõjuta koera nägemisulatust. Korralikud vurrud ja habe.
KOLJUPIIRKOND:
Kolju: Mõõdukalt kitsas, silmade tagant laskuva joonega. Mitte eriti lame, aga ka mitte kupli- või õunakujuline.
Üleminek laubalt koonule: Keskmiselt väljendunud.
NÄOPIIRKOND:
Ninapeegel: Must.
Koon: Umbes 4 cm pikkune, ei ole kandiline. Koonu pikkus ninapeeglist on umbes 1/3 kolju kogupikkusest mõõdetuna ninapeeglist kolju tagumise osani. Koonu esiosa sirge.
Lõuad/hambad: Tagurpidi käärhambumus, s.t. ülemiste lõikehammaste välimine pind puutub vastu alumiste lõikehammaste tagumist pinda. Laia ja võimalikult sirge asetusega lõikehambad. Soovitav on täishambumus.
Silmad: Tumedad. Keskmise suurusega, ovaalsed. Ei tohi olla suured ja punnis, ega ka väiksed ja sissevajunud. Silmavalged ei paista ei alt ega ülevalt.
Kõrvad: Rippuvad ja karvased.
KAEL: Tugev ja hea kumerusega.
KERE: Tasakaalustatud ja kompaktne. Ülajoon: Tasane.
Nimme: Tugev.
Rind: Ribid kaarduvad tahapoole.
SABA: Kõrge asetusega, kantakse selja kohal. Ei ole konksus. Tihti on saba otsas jõnks. Kaetud rikkaliku sulgja karvaga.
JÄSEMED
ESIJÄSEMED:
Õlad: Hästi tahapoole suunatud.
Küünarvarred: Esijalad on sirged, kaetud lopsaka karvaga. Esikäpad: Ümarad tugevate padjanditega kassikäpad. Kaetud rikkaliku sulgja karvaga.
TAGAJÄSEMED:
Üldmulje: Hästi arenenud ja hea lihastikuga. Heade nurkadega. Kaetud lopsaka karvaga.
Pöiad (pöialiigesed): Kannad tagantvaates paralleelsed ja mitte liiga lähestikku asetsevad.
Tagakäpad: Ümarad tugevate padjanditega kassikäpad. Kaetud rikkaliku sulgja karvaga.
KÕNNAK/LIIKUMINE: Vaba ja reibas.
KARVKATE:
Karv: Pikk, raskelt langev, sirge pealiskarv, ei ole villase ega siidise tekstuuriga. Mõõdukas aluskarv. Karvkate ei takista ühelgi juhul liikumist.
Värvus: Kuldne, liivakarva, meekarva, tumehall, tuhm sinakashall, suitsuhall, mitmevärviline, must, valge või pruunikas. Kõik värvused on võrdselt lubatud.
SUURUS:
Ideaalne turja kõrgus: Isased 25 cm, emased on pisut madalamad.
VEAD: Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud nõuetest tuleb lugeda vigadeks ning nende tõsiduse aste sõltub otseselt konkreetse kõrvalekalde ulatusest ning võimalikust mõjust koera tervisele ja heaolule.
DISKVALIFITSEERIVAD VEAD:
• Agressiivsus ja liigne argus.
• Kõik füüsiliste ja käitumuslike kõrvalekalletega koerad diskvalifitseeritakse.
NB! Isastel peab olema kaks nähtavalt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.
Viimased muudatused on märgitud rasvases kirjas.